ATEENA

4.-5. sept. 2007
No nii, peale magamata pakkimisööd ja väsitavat reisipäeva jõudsime Kopenhaageni kaudu lennates õhtupoolikul Ateenasse. Minu reisikaaslaseks oli Hanna-Liina, teine eesti tüdruk kes siia laevale tuli. Kokku on meid eestlasi 4 tüdrukut.
Maandudes paistis türkiissinine Kreeka rannik, käärulised saared, lumivalge linn... Mmmm... väljudes selgus, et mulje ei olnud petlik - sooja mõnusad 30 kraadi, palmipuud.. küll oli hea peale Barcelonat jälle sellises kliimas tagasi olla!
Esmamuljel tundus Ateena selline keskpärane linn, kui bussiga kesklinna poole kimasime, ikka sellised kastikujulised uued majad, lobudikud vaheldumisi.. ei olnud suuri alleesid ja villasid. Isegi keskväljak selline väike ja õdus. Jube palju koeri möllab ainult igal pool! Ahistavad autosid ja suplevad purskkaevudes :) Liiklus on enivei kreisi, autod sõidavad kuhu juhtub, ainult üks signaalitamine käib.
Panin asjad meie hotelli Omonia square'il ja kimasin metrooga Akropolile, see oli üks koht, mida kindlasti näha tahtsin. Ja see oli õige otsus.. juba kaugel nägin kõrget mäge, mille otsas valged templid kõrgusid. Ronisin kuumust trotsides entusiastlikult sambavaremetest ja kaljunukkidest mööda, see kogu maa-ala on jube suur! Käärulisi teid pidi ja amfiteatritest möödudes treppidest üles jõudsin lõpuks päris mäkke, kus oli esiteks hiigelsuur väravakompleks, siis Parthenon ja paar väiksemat templit. Mulle tundus, nagu oleksin maailma katusel, kogu Ateena oli nagu peopesal, supüer vaated igas suunas, ümber kõrgusid mäed, templite kiiskav marmor... tõega vinge kogemus, tohutu ilus. Istusin seal üleval tuule käes tükk aega enne kui alla raatsisin ronida.
Siis läksin keskväljakule Syntagma square'ile kus pidime esimest korda kohtuma teiste Scholarshiplastega. Kui sinna jõudsime, oli juba päris suur mass koos. Juba esmapilgul tundus muide et enamus on meil ameeriklased. Keegi aga kohe otseselt aga tere ütlema ei kippunud, läksime pikas rongkäigus oma restoranini Monastirakil, seejärel valisime endale toredamana tundunud lauakaaslased. Nendeks osutusid sakslane Mario, kalifornlane Josh kes on meie filmicrew liige (kogu asi nimelt filmitakse üles, ja arvestades selle järgi, kui palju minu liigutusi eile jäädvustati, tuleb mist enamus filmi minust :), siis olid minu ja Hanna-Liina lauas veel kanada tüdruk Asha, teine filmicrew liige hiina päritolu kalifornlane Eric, kaks rootsi tüdrukut Maria ja Malin. Vestlesime natuke kõigiga, eriti aktiivsed olid filmimehed. Eric tegi meile magustoidu ajal natuke showd, olles ära joonud teatud koguse õllesid, ja pistis end nägupidi sellesse hapukooresegusse või mis iganes meile toodud oli. vt pilte :)
Kõik inimesed tunduvad väga lahedad, on selliseid noori ameerika tüdrukuid, kes on eriti kõvahäälsed ja keda ma vähemalt esialgu üksteisest eriti eristada ei suuda :), aasiast (hiina, hongkong, tai) on päris mitu, siis imearmsad maroko ja isegi iraani tüdrukud, poisse on taanist, hispaaniast, itaaliast, usast muidugi, üks inglane oli ka, kes hongkongis elab, selline tõsisem pisuke. aga jah, ameeriklased selgelt ülekaalus. eks me peame neile siis konkurentsi hakkama pakkuma :D Enamus inimesi tundub muide võtvad sama õppesuunda mis mina - international communication! Niiet meil saab suur ja vaheldusrikas grupp olema.
Lisaks selgus! (meie lauas käis ka kogu programmi president Ron vestlemas ja sama info pinnisin välja ka filmicrew liikmelt), et õpilasi on laeval veidi üle 200, ehk suht nii nagu arvasin, paljudel kandidaatidel olevat viisa- ja rahaprobleemid tekkinud, seega ei tulnud päris nii palju kokku meid kui oodati. Kokku on meid aga 35 erinevast riigist, niiet põnevust peaks jaguma. Aga erilisi kultuurilisi erinevusi meie vahel küll pole vist, tuleb välja, kõik tahavad ühte moodi lõbutseda!!
Siis tutvustasid meile endid ka osad personaliliikmed, meie akadeemiliste reiside korraldajad maal ja ekskursioonide korraldajad ja nõustajad. Kõik olid väga toredad, enamus ameerikast, aga ka inglismaalt ja austraaliast.
Sõime mõnusat kreeka toitu, lisaks läks lahti elav kreeka muusika, osad tantsisid kreeka tantse. Pärast läksime kahe teise eesti tüdruku Anne-Marie ja Natalja pluss veel hunniku inimestega edasi ühte baari, kus veel natuke istusime-vestlesime. Baaride piirkond oli väga mõnus, sellised kitsad tänavad, tuled ja istumiskohad mõlemal pool teed, mingi aur hõljus õhus.. kohati oli tunne nagu oleks kuskil hiinas. inimesi oli tänavatel tohutult, elu kees mis pöörane, kuigi oli teisipäev õhtu! Tore, väga vahemerelik, inimesed istusid tänavates maas ja rüüpasid jooke :) Läksime läbi kogu selle melu koju ja vajusin väsimult puhkama.
Kokkuvõtteks siis ütleme nii, et rahvas oli tore, kõik ilusad ja naljakad inimesed. tutvumist jätkub veel kindlasti pikaks ajaks, täna peaksin laevas kohtuma ka oma kajutikaaslasega. Ühtki südamesõpra nüüd veel ei leidnud, aga hea ülevaate, kellega reisile minek.
Täna läheme laevale. Järgmine raport tuleb siis juba sealt!PS ANDKE TEADA MILLEST TE ROHKEM KUULDA TAHATE EKS? MUIDU MA VÕIN SIIN HEIETADA LÕPMATUSENI EIMILLESTKI :D