LOENGUD JA ÕPPETEGEVUS LAEVAL

Kuna nüüdseks on meie loengute graafik ja õppemeetodite rakendamine saavutanud oma korrapärasuse, siis annan järgnevalt vaheülevaate kogu senisest õppetegevusest laeval.

ÕPPEKORRALDUS
Õppetegevuse juhiks laeval on akadeemiline dekaan Susan Nickens, kes siis otsustab kogu õppekorralduse üle, näiteks kui inimesed tahtsid siin alguses õpperühma või aineid vahetada, siis tema vaatas ressursid üle ja otsustas, kui palju inimesi ühte või teise ainesse/rühma üle said minna, jne.
Konkreetsete loengute struktuur on välja töötatud meie õppeprogrammi korraldavate partnerülikoolide poolt (keda on siis kokku 7, minu neljast ainest kuuluvad 3 ainet Macquarie Ülikooli programmi Sydneyst, Austraaliast ja 1 aine Al-Akhawayni ülikooli programmi Marokost). Loengute nõuded aga on konkreetset loengut õpetavate õppejõudude poolt üle vaadatud ja akadeemilise dekaani nõusolekul õppejõudude poolt mugandatud, mille tulemusena komponentide osakaal protsendina hindest muutus, võeti kasutusele teisi õppematerjale vms. Aga selle kõigega on nüüd ühele poole saadud ja loengud on meie reisi iseärasusi ja ajakava arvestades optimeeritud. Klassiruumid asuvad kõikjal üle laeva, minu loengud toimuvad Lido-tekil, kahes laevaninas asuvas klassiruumis. Igas klassis on projektorid, audio-videokeskus, ekraanid ja muu õppepresentatsioonideks vajalik.

LOENGUTE GRAAFIK JA SISU
Laeval toimuvad meie loengud kahepäevaste tsüklitena: minul osana rahvusvahelise kommunikatsiooni õpperühmast (mis koosneb 27 inimesest) on esimesel loengupäeval e. sinisel päeval (blue day) 3 loengut:
kl 8.30-10.10 Intercultural Communication: sisuks on peamiselt kultuuridevaheline kommunikatsioon gruppides ja organisatsioonides. Alustasime üldisemate teooriatega kultuurilisest relatiivsusest ja determinismist ning diskursuse ja lähenemisstiilide klassifikatsioonist edasised teemad on kultuuridevaheliste erinevuste kognitiivne tunnetus, keeleliste ja kultuuriliste faktorite põhjustatud arusaamatuste kirjeldamine, multikultuursete organisatsioonide ja diplomaatilise suhtkuse iseärasused ja probleemid, globaliseerumine, ning vajalikud teoreetilised raamistikud äri- ja organisatsioonikommunikatsiooni uurimiseks. Siin on näiteks üks ülesanne luua oma maailmapilt ja selle juurde kuuluv keel. Igas loengus teevad kaks inimest meie hulgast presentatsiooni oma kultuurilisest taustast. Kokku on meid seal loengus ca 30. Õppejõuks on pr Basma Ibrahim Devries, Minnesota Ülikoolist USA-st, kes on taustalt egiptlanna ja õpetab ka Egiptuses paralleelselt. 25% loengu hindest tuleb aktiivsuse eest klassis, 35% uurimustöö eest, 15% presentatsioonide eest klassis ja 25% eksamist. Uurimustöö teemaks selles loengus võtan Ärialased läbirääkimisstrateegiad naaberrahvaste vahel. Ressurssidele on hetkel juurdepääs raske, aga peale Panamat peaks olukord normaliseeruma ja andmebaasid ning andmestikud on kättesaadavad. leavl on ka raamtukogu, kus kultuuridevahelise komm. kohta päris palju materjale, teooriatest saab sealt väga hea ülevaate. Esitan uurimustöö kavandi kohe peale Panamat ära ja siis ootan tagasisidet.
kl 14.30 Communication and Power Paradigms in International Relations. See loeng on pühendatud rohkem politoloogiale, ehkki räägime ka rahvusvahelise komm. ajaloost ja hetkearengutest. Professoriks Ralph Berenger, kes samuti USA-st ja ka Egiptuses õpetanud. Senised kaetud teemad on olnud võimu defineerimine, võimu legitiimsus, rahvusvaheliste suhete ajalugu jne. Antud loengus moodustasime uurimistöö kirjutamiseks 3 inimesega uurimisgrupid. Uurimistöö teemat veel valime.
kl 16.30 International Communication: kahtlemata parim loeng, mis mul on. Õppejõuks seesama Basma, osalejaid ainult 7, kõik eri riikidest, seetõttu võimalus igaühe teemadele süvitsi pühenduda. Siin pildil täidab Ali just üht praktilist kommunikatsioonialast ülesannet:) Ja see loeng on kõige otsesemalt mu tulevase tööga seotud ehk annab tõesti praktilist teavet kommunikatsiooni korraldamisest ja teabevoolude juhtimisest rahvusvahelises keskkonnas. Peamised seni kaetud teemad on olnud kommunikatsioonimudelite ülevaade gruppides ja organisatsioonides, kommunikatsiooni ja meedia ajalugu, ning rv komm teooriad. Üle ühe loengu peame kirjutama vastukaja loetud peatükkide kohta, lisaks peame koostama meediaraporti Panamas viibides meedias nähtu kohta, grupitöö teatud maailma piirkonna meediast ning lõpliku uurimustöö. Antud loeng erineb Intercultural Comm. loengust keskendumisega meediale ja suhtluskanalitele ning rahvusvahelisele areenile. Selle loengu uurmustöö teemaks võtangi Rahvustevahelises suhted mitmerahvuselistes organisatsioonides. Uurimustöö struktuuriks oleks rakendada teatud kultuuridevahelise kommunikatsioone teooriat ning kanda see üle organisatsioonisuhtlemise võrgustikku. Ma alles koostan uurimustöö sturktuuri ja kogun allikaid, annan jälle teada, kui algne raamistik olemas või panen siia mingi kokkuvõtte üles.

Teine tööpäev kahepäevases tsüklis on roheline päev, mil mul on 1 loeng:
kl 18.45 Communication and Social, Economic and Political Development. Õppejõuks taas Berenger, see on meie õpperühmas kõigile kohustuslik loeng. Keskendub rv kommunikatsiinile politiilise arengu komponendina, ehk siis jällegi rohkem politoloogia ja rv suhete teemaline. Kirjutame samamoodi kolmekesi uurimuse, tõenäoliselt mingi võrdleva case study kahe erineva riigi pol. komm. kohta arengumootorina, seni kaetud teemad on Kolmanda maailma suhted ülejäänud riikidega, massimeedia osa riikide arengus, kommunikatsiooni ja moderniseerimise seosed jne., ning meil on olnud kaks külalisloengut James Riley’lt ettevõtte/riigi arengu juhtimisest (ülihuvitav ja praktilise väärtusega) ja ÜRO peasekretäri nõunikult Eduardo Gutierrezelt inimarengust ÜRO egiidi all.

Isiklikust aspektist hindaksin Intercultural Comm. ja International Comm. parimaks, kuna mulle on kultuuriantropoloogia ja kommunikatsiooniteooriad uus ja huvitav teema ning need loengud on otseselt seotud mu tulevase tööga kommunikatsioonispetsialistina, samal ajal kui Berengeri loengud on politoloogiast ja rv suhete ajaloost, mille alane taust mul Tartu Ülikoolist juba olemas, seega on see natuke ülekordamine, kuigi peagi kaevume sügavamalt kommunikatsiooniteemasse sisse ja ehk siis pakuvad need ained ka midagi põnevamat. Loengutes on meil piisavalt võimalust diskuteerimiseks, oma arvamuse avaldamiseks ja kommenteerimiseks, mõnikord lähebki liiga jutustamiseks lahti, sest igaühel on midagi omast kultuurikogemusest rääkida ja õppejõud ei raatsi inimesi katkestada, aga üldjuhul on teooria õpetamine ja diskussioon tasakaalus. Basma loengutes pannakse meid ka igasuguseid lahedaid interaktiivseid tegevusi täitma, näit. kujutam ette et oleme organisatsiooni teatud taseme töötajad ja opeame alluvate/ülemustega suhtlema, oma hoiakut väljendades, või ilma keelt kasutamata teatud ühise ülesande täitma, või looma omaenda maailmapildi-kultuuri teatud keelega ja seda teistele selgitama, kõik haakub õpitud kult. vahelise suhtluse teooriatega. Igaks loenguks on lugeda meeletul hulgal, 30-50 lk, ja iga paari päeva tagant mingi kirjalik töö. Vähemalt on rohelised päevad mul enamvähem vabad, siis on aega kirjatööde ja lugemisega tegeleda ja väljas tagumisel tekil on väga head kohad lugemiseks ja õppimiseks, sest ega tervet päeva ei raatsi ju kajutis pimedas istuda.
Järgmise õppealase raporti kirjutan Panamas toimunud õppeprogramist (uurime sealset turismimarketingi seekord) ja oma uurimistööde täpsematest kavanditest-ainesest.