Prantsuse Polüneesia, mille saarte hulka ka Tahiti kuulub, koosneb 4 erinevast saarestikust, põhja pool Markiisaared, idas Tuamotu, lõunas Australise saarestik, läänes aga Seltsisaared e. Society Islands – nime saanud Briti Royal Society auks, mis saarte uuringuid sponsoreeris (ja mille hulka siis kuuluvad suuremate saartena Tahiti saar, Mo´orea, Huahine, Taha´a, Raiatea ja Bora Bora. Seltsisaared jagunevad veel omakorda Tuulepealseteks ja Tuulealusteks saarteks – Windward Islands ja Leeward Islands). Siis on Prantsuse Polüneesias veel kaks väiksemat saartegruppi Disappointment Islands e. Pettumusesaared põhjas ja all lõunas Duke of Gloucesteri saared. Kokku hõlmab Polüneesia Lääne-Euroopa suuruse maa-ala, aga saared on nii hajali ja imetillukesed, et maamass on imeväike. Saared on Prantsuse koloonia juba alates 1880 ja praegune Seltsisaarte elanikkond on kuskil 214 445 inimest.
Meie maabume Tahiti saarel Prantsuse Polüneesia pealinnas Pape´etes ja suudame oma seltskonnaga ära käia kõrvalsaarel Mo´oreal, kus rabavamad mäestikud ja ilusamad rannad kui Tahitil, saar asub 25 km kaugusel ja praamiga sõidab sinna kuskil 40 min.
Polüneesia esimesi kirjeldajaid 18. sajandil on kuulus Briti kapten James Cook, kes avastas Uus-Meremaa ja enamuse siinsetest saartest, Tahiti tuntumaks elanikuks on aga vast olnud kunstnik Paul Gauguin, kes kohalikku elu-olu maalis, osad meist plaanivad ka Gauguini muuseumis ära käia. Mina tahan aga rannaelule keskenduda.
Tahiti koosneb peaosast ja väiksemast poolsaarest, mida vastavalt Tahiti Nui ja Tahiti Iti kutsutakse e. suur Tahiti ja väike Tahiti (jah, „nui“ tähendab suurt ja „iti“ väikest – minu teooria on üldse et tahiti keel on eesti keel. Näiteks maa-ahi on ahimaa = loogiline ju, ahi + maa!! Täielik eesti keel!).
Tahitile joudmine oli imeilus. Saar on teravatipuliste magede ja rulluvate orgudega roheline paradiis, Papeete sadamat umbritsesid turkiissinised laguunid ja kauguses paistis Moorea kahe terava tipuga saar, kuhu kaheks paevaks soitma pidime, kuna seal pidi loodus veel kaunim olema kui Tahitil. Lopuks lasti meid laevalt maha, valjudes tervitas meid kohalike grupp, korva taha pandi lohnav lilleois ja meile mangiti kohalikku muusikat. Nii armas! Meie laev oli uks kahest sadama peatuvast laevast. Muidu oli aga Papeete pettumus. Linn nagu iga teinegi, karpmajad, mis ulatusid isegi magede keskele. Kaisime natuke praami valjumiseni linnas, uudistasime kohalikke, saime maitse suhu kohalike kirvete hindade suhtes ja siis laksime Moorea praamile. Praam iseenesest kallis ei olnud. Tahitil kehtib prantsuse Vaikse ookeani frank, 1000CPF vordub 1 dollar. Pea kogu Scholar Ship tuli sinna, seega tunniajasel soidul oli lobus. Meie laksime Hanna, Natalja, Eduardo, Neni, Parvini, saksa Katja ja saksa Franziskaga. Mooreale joudes tervitasid meid pustloodis langevad maed, erksinised laguunid, vaike armas lahesopp, kus sadam oli. Kohalikud jalutasid rahvariietes, kirjudes holstides ringi...
Motlesime algul autot rentida, et teise saare otsa, Hauru Pointi soita, kus pidi Moorea uks kauneim rand olema. Tuli aga valja, et armas kirju bussike soidab samuti kogu saare labi, peatub koikides Sheratoni, Intercontinentali jm kuurortides, kus uskuge voi mitte, pooled meie inimesed peatuma pidid, ja viib lopuks ka Hauru Pointi. Joudsime sinna kohale, vaatsime ranna ule... oli ikka paras paradiis kull. Pisikesed palmilehtedets katusega majad, kitsas lumivalge rand, soe vesi, pohi koralle tais, paikeseloojang... rannal olid kanuud, millega soita voisime. Votsime kohalikus longhouse-is oomaja ja istusime ooni rannal veini juues ja pimedaski labipaistvat vett imetledes. Hommikul nautisime veel veinist unise peaga lumivalget randa, ja see vesi no se oli uskumatu ikka. Snorkeldasin natuke, aga uldiselt polnud prille vaja, vesi oli nii selge, et panid ;ihtsalt pea vee alla ja nagid koike. Kalad ujusid jalgade umber, kirjud, eksootilised, mida pole eladeski kuskil veel nainud, mahe paike paitas keha. Liiv on eriline. Ta on nii valge, et isegi marjast peast on ikka valge, ei lahe tumedaks nagu tavaline liiv. Rannal olid iludas puidust bungalowd restoranidega, kust avanes super vaade.
Onneks juhtusid seal rannal olema ka ameerika Matt, norra Anya ja louna-aafrika Nicole, kes pakkusid, et viivad meid oma autoga saare parimasse vaatepunkti ulal magedes, Belvedere Pointi. Soitsimegi sinna, koha erilisus seisneb selles et kui Moorea on nagu kahe jonksuga hobuseraud, kus kaks lahte, mida umbritsevad maed, siis see vaatekoht asub nende kahe lahe vahel ja sealt naeb kogu saart! Lihtsalt kirjeldamatu, minu kui magedefanni jaoks veel eriti!
Siis soitsime Sheratoni kuurorti, kus Anne-Marie ja Chris oobisid, no seal oli ikka hullumaja kui ilus! Bungalowd vee peal, sinine labipaistva veega erarand. Kohvikud palmide all, lisaks baseeinid, tiigid karpkaladega, sillad, puithooned... oojaaa, ma hakkasin aru saama, miks koik seal elada tahtsid. Osad olid rohkem inimesi tuppa smugeldanud kui mahtus ja maksid ainult kuskil 50 dollarit nagu, polegi hull. Meie oomaja rannal oli kuskil 20 dollarit.
Anne-Marie soidutas meid sadamasse ja oligi aeg lahkuda. Joudsime Papeetes veel lahedal kohalikul turul kaia ja kohalikku nanni vaadata ja siis oli bye bye, paradiis! The dream was over... Back to reality....
No comments:
Post a Comment