Tahitilt tagasi jõudes magasin esimesed päevad, kuna puhkus päikese all oli eriti väsitavaks osutunud. Tundus, nagu oleks see kõik mingi unenägu olnud ja nagu me polekski selles muinasjutukohas käinud... Eriti kuna päev peale laevale jõudmist läks ilm õues nagu eriti külmaks ka veel, vaevalt 16 kraadi!! Vaikse ookeani lõunaosas! Ma ei saa aru, mis toimub!
Väsimusest jätsin mõned meie jalgpallimängud vahele, kuna liiga läks edasi kohe esimesel õhtul. Meie tiim elas üle tahtmatud muutused. Nimelt lõpetati meie laevafotograafi Joshuaga Tahitil tööleping põhjustel, et ta rikkus teatud laeva sisekorrareegleid, ja ta pidi laevalt lahkuma. Josh oli aga juhtumisi meie tiimi parim mängija, ja teda meil ikka andis taga leinata... Eduardo palkas küll ühe minu lemmikutest, saksa Martini teda asendama, aga ta polnud päris see. Esimesed paar mängu võitsime ja liiga tugevaimalt meeskonnalt, Larsi, Patricku ja Borja meeskonnalt Nat2Bad saime ainult 6:5 pähe, aga kokkuvõte oli see, et poolfinaalidesse me edasi ei saanud :( Mängisime veel kahe teise võrdse punktisumma saanud meeskonnaga playoff-seeria, ja kaotasime mõlemad mängud...
Halloweeni-pidu oli ka 31. okt., mingi kõrvitsauuristamise võistlus jne, no peamiselt ameeriklased-kanadalased ja osad aasialased osalesid. Kostüümidega olid mõned küll erilist vaeva näinud, kohe kahju hakkas neist, ja mõned meesindiviidid tegid cross-dressingut, vist uute Tahitilt ostetud sarongide ja muude hilpudega, mida ma ausalt öeldes parema meelega oleks nägemata jätnud, aga jah, niipalju siis sellest..
ÜLETASIME RAHVUSVAHELISE KUUPÄEVARAJA ja selle tulemusena kaotasime 5. novembri. Niiet meil oli 4. november ja järgmine päev oli 6. november lihtsalt ja kogu lugu. See oli sellepärast, et me olime ju kogu aeg läände liikudes kokku 12 tundi enne võitnud, ja siis nüüd kaotasime ühe päeva, ehk läksime korraga 23 tundi tagasi (kuna samal ajal keerasime ka kella üks tund tagasi, sellepärast mitte täit 24 tundi, keeruline eksole) ja hakkasime peale seda jälle läände liikudes ükshaaval tunde võitma. Vahe on aga see, et kui enne olin Eestist 12 tundi maas, siis nüüd olen Eestist 11 tundi ees, naljakas. Ehk siis terve päeva võrra liikusime edasi. Kuna mu mehhiko naabril Arturol oli aga 5. nov. sünnipäev, ja see oli päev, mida meil niisiis ei olnud, siis peeti tema sünnipäev 4. novembril erilise prallena maha, isegi navigatsiooni-officer, kes meile kaptenisillalt iga päev kl 12 ilmastikuolusid ja meie asukohta valjuhääldist ette loeb (meil on saanud juba inside-joke’iks see, kuidas ta oma puise kreeka aktsendiga iga jumala päev tegelikust ilmast olenemata ütleb, et „the sky is partly clouded!“), tervitas ja soovis talle palju õnne :)
Tegime Eduardo, Neni ja Hannaga reisiplaanid Uus-Meremaa jaoks, otsus oli esimene päev Auckalndis olla ja siis neljakesi autoga Aucklandist teisel päeval põhjasaart avastama põrutada. Sounds good to me!
No comments:
Post a Comment