VAIKSEL OOKEANIL PANAMA JA ECUADORI VAHEL: 8.-10. OKTOOBER 2007

Nii, tagasi merel 4 päevaks. Nautisime jälle üksteise nägemist, koridorikaaslaste seltskonda. Paar esimest päeva olid pühendatud Panamas toimunud akadeemilise programmi hindamisele. On näha, et ehkki kohapealsete akadeemiliste programmide korralduses logiseb veel paljutki, siiski iga sadamaga paraneb nii the Scholar Shipi poolne korralduslik pool kui ka meie ligikaudu 25 inimesest koosneva õppegrupi omavaheline koostöö, kuna iga programmi lõpuks tuleb meil grupitööna projekt valmistada, seega oleme õppinud teineteisega arvestama, kompromisse tegema ja ühise eesmärgi nimel koostööd tegema.
Enne Ecuadori oli meil ka kaks loengupäeva, seega toimus õppetöö kohatine taaselavdamine, loengud, uurimistööde plaanide äraandmine, mille leiate parempoolsest menüüst siit ülevalt. Samuti toimus loengutes uute ülesannete väljajagamine - näiteks Power Paradigms loengus peame koostama paarilisega kahepeale ettekande õppejõu poolt valitud teemal. Mina sattusin paari hiina Kareniga, teema oli ühiskondlik-filosoofiline, võrrelda Jürgen Habermasi, Max Weberit ja Karl Marxi, pidime kirjutama sel teemal 4-leheküljelise essee ja 10-minutilise Powerpoint-presentatsiooni ning see siis koos veel kahe teise presentatsiooniga tulevikus pidi asendama suurt uurimistööd selle saines, mida me siis enam koostama ei pea.
Siis korraldati tagumisel välitekil vabas õhus tähtede all (mida aga udu tõttu küll paraku näha ei olnud) veel üks open mic e. avatud mikrofoni- sessioon, kus andekamad laulsid ja muidu etlesid, päris lahe oli seal pimedas lamamistoolidel lesida, laineid ja ilusat muusikat kuulata. Peale seda toimus samas tekil vabaõhu- trummi ja bassipidu, keksisime oma seltskonnaga Prodigy saatel! :)
Enne Ecuadori leidis aga aset EKVAATORI ÜLETAMISE TSEREMOONIA. Meremeestele ajast aega tuntud traditsioon, kus siis neid, kes varem ekvaatorit pole ületanud, teiste pool vette ja muu soga sisse kastetakse. Laeva personali korraldatud, osalesid merejumal Neptun ja tema õukond, Neptunit mängis meie suur must Ghanast pärit õppejõud, ja tema naist üks teine meesõppejõud, koomikat sai. Kuna ma jõudsin lõunasöögilt liiga hilja tagasi, siis olin täies riides ja otsustasin kogu asja lihtsalt vaikselt pealt vaadata, mingi 5 inimest andis mulle veel oma fotokad, pildistasin-filmisin rõõmsalt, kuidas teisi voolikust kasteti ja ristiti ja nad „merekuninga“ kätt suudelsid, ja rahvas hüppas asja lõpetuseks basseini (enamus oli ettenägelikult ujumisriietes), kuni asi lõppes järsku minu täies riietuses basseiniviskamisega, ja solgipange surumisega, millest teised enne läbi olid pidanud käima paganama saksa Chrisi, Eduardo, Ali ja Mareike poolt!! Nad olid aga väga viisakad, enne basseini viskamist kontrolliti ega mul taskus midagi pole ja võeti kotid ja asjad mu käest ikka ilusti ära, et asjad märjaks ei saaks :) Möllasime basseinis ikka tükk aega ja päris hea veemärul oli, pärast aint haisesid riided nädal aega, seda soga, mis basseinis hõljus, oli sealt suht võimatu maha pesta, aga nüüdseks on kõik korras :)
Viimasel õhtul oli pidu laeval, muidu oli õhtuti aga väga vaikne, pigem olime inimestega meie kajutis, meie küberkohvik oli taasavatud, ja otsustasime järgmisel open micil Spice Girlse teha, mina oleks Posh, Mareike kui spordikunn oleks Sporty, minu lokkispäine toakaaslane Scary, blond pisike Hanna oleks Baby ja Asha, kanada tüdruk, lubas punase paruka hankida ja Ginger olla, Gabriel kui Spice Girlsi fanatt ja spetsialist oli selles kuuldes üliõnnelik ja lubas meile koreograafia teha :)
Mareike sattus päev enne Ecuadori Guayaquili jõudmist 24 tunniks karantiini, kuna ta toakaaslane oli mingis kõhutõves, aga hommikul hiilis ta siiski laevalt maha ja pääses ikka minema, kuna nad pidi Ecuadori kõrgeima vulkaani Cotopaxi tippu minema ronima ja pidi kohe sinnapoole ära sõitma. Ali, Patrick, Shirani, California Chris ja austraalia John läksid ka nendega kaasa. See oli vist heroilisim ettevõtmine siin meie inimeste seast. Pärast kuulete, kuidas neil ka läks siis.
Meie kajutis jätkusid igaõhtused seltskondlikud kogunemised Gabrieli, Eduardo, Neni, Ali, Mareike, Asha, Hanna osavõtul. Iga õhtu peame inimesed lõpuks välja lükkama, kui magama tahame minna, ja siis nad ka jäävad kasvõi meie ukse taha koridori magama, aga oma kajutisse ära ei lähe :) Hakkame varsti meie WC ja telefoni (teistesse kajutitesse helistamiseks) kasutamise eest teistelt tasu võtma :)
Minu plaaniks on Ecuadorist Peruusse sõita, tahtsin seda teha eesti Nataljaga, kui tema akadeemiline programm Ecuadori politilise olukorra keerukuse tõttu ära jääb, nad pidid seda teada saama esimese Ecuadoris veedetud päeva õhtul. Tahtsin veeta paar päeva Peruu põhjapoolseimas provintsis Tumbesis rannikul ja peale seda sõita tagasi Ecuadori, ühineda poola Kasia ja saksa Katjaga. Kuna pidin ootama, mis Nataljast saab, otsustasin aga siis esimese päeva Guayaquilis veeta, Eduardo, Neni ja teistega koos Hanna sünnat tähistada. Peale Peruud olid potentsiaalsed plaanid Quito, Otavalo (väike market town Quitost põhja pool mägedes), Banyos ning Cuenca samuti Andides. Eriti plaanisime aga Riobambast minna vulkaanirongile, mis on maailma käänulisim raudtee püstloodis mägedest alla, kus saab rongi katusel istuda ja mägedest alla vuhiseda. Rong väljub ainukt kolm korda nädalas ja lootus oli jõuda pühapäevasele rongile (Ecuadori jõudsime neljapäeval).